Riigikogus

13.02.2002 Klubi käis ja vaatas, mida tehakse Riigikogus.

Võõrustajateks olid Riigikogu Kantselei infosüsteemide ja tehnika osakonna juhataja Erkki Leego ning sama osakonna IT talituse juhataja Aivar Ilves.·

Külaskäik algas ringkäiguga hoones, piilusime sisse nii Riigikogu istungitesaali, stenografistide tööruumi, infosüsteemide osakonna ruumidesse ja mujalegi — piltlikult võib öelda, et liikusime Eesti kõrgeimates võimukoridorides :-).
Mis siis silma jäi — istungitesaal oli nagu ikka, toimus ka istung, kus parasjagu majandusminister miskit seaduseelnõud tutvustas ning paar riigikogujat saalis teda kuulamas olid. Tõsiselt kade võib aga olla infosüsteemide ja tehnika osakonnale — sellist paekivimüüride ning kõrgelt Toompea veerult all-linnale avanevate akende ja rõduga kontorit pole ilmselt kellelgi teisel vastu panna.

Peale ringkäiku tutvustas Erkki kohvilauas oma osakonna töid, tegemisi ja plaane, samuti Riigikogu üldist elukorraldust. Erkki juttu täiendas omapoolse “kasutajakogemusega” ka Peeter Lorents, kel selles majas palju aastaid töökogemust saadikuna selja taga.
Erkki sõnul pole Eesti parlamendil oma tehniliselt tasemelt häbeneda midagi, lõunapoolsetest naaberriikidest ollakse arengus nii paar-kolm aastat ees, alla ei jääda ka põhja- ja läänepoolsetele naabritele. Täiselektrooniline hääletussüsteem, digitaalne helisalvestus ja sellega liidetud stenograafiasüsteem, eelnõude menetlemise süsteem on täna kõik kasutuses, istungitesaalis asuv 3 kaameraga sisetelevisioon toodab pilti nii saadikute kabinettides ja muudes avalikes kohtades asuvate monitoride kui ka vajadusel TV tarbeks.
Hetkel on kõik esmavajalikud tööd tehtud ja süsteemid töös, edasi saab teha vaid ümber, paremaks ja täiuslikumaks.
IT aredamisel on lähtutud eelkõige parlamendisaadikute vajadustest, kõik teised teenistused peavad neid toetama. Saadikute eneste “IT teadlikkus” ja vahendite kasutusoskus on väga varieeruv kuid kõigi jaoks on olemas kõik võimalused alates laptoppide laenutusest kuni võimaluseni teha üle telefoni või Interneti kaugtööd.
Kaugtöö all ei mõisteta küll istungil osalemist Interneti kaudu — selleni on veel pikk tee minna ning iseküsimus on, kas seda esialgu ongi nii vaja. Tehniliselt on paljud asjad teostatavad kuid iseküsimus on see, palju ümbritsev ühiskond selliseid meetode usaldab — suures saalis toimib ju alati n.ö. “naabrivalve” — opositsioon ja koalitsioon jälgivad iga hääletuse ajal kiivalt teineteist välistamaks näiteks puuduva naabri eest hääletamise jms.
Alati on küsimuseks ka hind, senini on IT investeeringute suurusjärk olnud ca 8 milj. kr. aastas. Selle eest saab paljutki teha kuid mingit rahalist tagasisidet tegelikult ju ei ole — investeerides miljoni rohkem või vähem ei saa öelda, et nüüd on vastavalt demokraatiat rohkem või vähem.
Üks mõte, mille Erkki välja ütles, oli selline, et saadikutele luua miski süsteem, mille kaudu saaks läbi parlamendi ajaloo otsida infot sarnaste küsimuste ja situatsioonide kohta, luua n.ö. “testkeskkond” või “simulaator” uurimaks otsuste mõju ühiskonnale arvestades varasemat kogemust analoogsete seaduste vastuvõtmisel jne.