08.01.2002 Arvutivärk on siia ilma sündinud, et inimsugu teenida, aidates meil vähema vaevaga suuremaid asju korda saata. IT on meile omamoodi “mõttevõimendiks” ja ka “käepikenduseks”. Seekord oli huviorbiidis meie kõige kallim vara – tervis.
Klubi oli külas Tallinna Diagnostikakeskuse MRT osakonnas ja jututeemaks vastavalt see, milliseid võimalusi pakub IT meile meditsiinis.
Oma asutuse töid ja tegemisi ning seal leiduvat meditsiinitehnikat tutvustasid diagnostikakeskuse peaarst dr. Agu Kivilo, kardioloogia osakonna juhataja dr. Meelis Vainu, meditsiinitehnika insener Mait Nigul, ning labori juhataja dr. Mehis Bakhoff.
Jututeemaks oli diagnostikakeskus ja selle võimalused, ülesanded ja üldine koht Eesti meditsiiniasutuste seas. Klubi liikmed nägid (ja ka tundsid füüsiliselt :-) ), milline on magnetresonantstomograaf ja mida sellega inimese sees näeb, kuidas toimub meditsiiniliste uuringute teostamine ja sealt saadava info töötlus.
Vabas vestlusringis oli palju juttu ka meditsiinist üldse, selle finantseerimisest ja kohast Eesti ühiskonnas diagnostikakeskuse pilgu läbi. Kõlama jäi arvamus, et kvaliteetne meditsiin ei saa olla odav kuid kokkuvõttes peaks kord kvaliteetselt ja kindlate reeglite järgi tehtud uuring tulema patsiendile odavam kui pidevad kordusuuringud igas raviasutuses kuhu ta pöördub. See eeldab aga ka patsiendi haigusloo kõikide andmete kiiret ja korrektset edastamist kõikidele arstidele ja meditsiiniasutustele, kellega patsient kokku puutub.
Diagnostikakeskus on ilmselt õigusega uhke selle üle, et oma töökorralduse poolest on nad saanud kvaliteediauhinna, neil on paigas uuringute tegemise reeglid ja nõuded ning nad mõtlevad tõsiselt ka patsientide andemete kaitsmise peale, olles selles vallas kindlasti ees väga paljudest teistest raviasutustest.
Muret teeb neile tervishoiuasutuste pidev reformimine ning sellega kaasnev segadus, lisaks sellele ka pahatihti valitsev võimetus üksteisega koostööd teha ning püüd igas haiglas ja laboris kõiki uuringuid ise teha. Arvestades aga nii kasutatava ja vajamineva aparatuuri maksumusega ning ka töötajate kvalifikatsiooni nõuetega pole selline lähenemine pahatihti mitte just kõige ressursisäästlikum…
